Juhtkiri | Lõunaks kirvesupp

Riik toetab iga koolilõunat ühe euroga, toetust tõsteti viimati 2018. aastal. Nagu ka teiste seadusesse täpselt kirja pandud numbritega, on see tänavuses inflatsioonis rohkem mõnitus kui abi. Eurostati teate kohaselt on eelmise aastaga võrreldes Eesti inflatsioon 20,1 protsenti. Eksperdid veel vaidlevad, kas uus summa peaks olema 1.50 või juba 2 eurot lõuna kohta, aga nad on ühel nõul, et seda peab enne uue kooliaasta algust jõuliselt tõstma. 

Sest iga kuu saab riiklikult eraldatud koolilõuna euro eest üha vähem ja vähem ‒ kokad asendavad toekamad ja kvaliteetsemad koostisosad soodsamatega, supipotti jõuab vähem kallima hinnaga juurvilju, rohkem odavaid makarone. Inflatsiooni samas tempos jätkudes jagub koolilõuna eurost ainult vee, vee kuumutamisele kuluva elektri ja koka palga maksmiseks. Vägisi tuleb meelde lugu kirvesupist, sest muud koostisosad eelarvesse enam ei mahu. Riik maksab koolilõunateks umbes 20 miljonit eurot. Ja kui lõunaks kirvesuppi söönud lastel on koolist tulles kõhud tühjad, siis on see kilplaslikult raisatud 20 miljonit. Midagi on justkui tehtud, aga kasu on olematu.