Juhtkiri | Vaatame korruptsiooniohule läbi sõrmede?
Eestis on sadade kaupa poliitikuid ja ametnikke, kes ei pea nende suhtes kehtestatud nõuete täitmist mitte millekski, sest nad on jätnud täitmata ettenähtud majanduslike huvide deklaratsiooni. Kuigi põhjendusi on asjaosalistel varnast võtta, ei saa esitamatajätmist panna sugugi üksnes hajameelsuse süüks, kui see kordub aastast aastasse ning samamoodi pärivad ajakirjanikud ikka ja jälle, miks seekord on andmed esitamata jäänud. Vastus on iseenesest lihtne – deklaratsiooni on väga lihtne mitte esitada. Kui autol on liikluskindlustus või tehnoülevaatus tegemata, saad politseilt trahvi. Kui jätad maksud maksmata, saad kaela maksuameti. Jätad huvid deklareerimata – ei juhtu midagi.
Et ennast e-riigiks pidavas Eestis ei jäänud varem kuhugi isegi märget, kui poliitik või ametnik andmed esitamata jättis, siis selline anonüümsuse pakkumine sai vaid julgustada samamoodi jätkama. Nii jääb vaid imestada – milleks meile seadus, mis ei tööta ning mille täitmasundimiseks puuduvad igasugused hoovad peale avalikustamise. Nagu näha, siis pole põhjust loota, et asjaosalisi sunnib oma andmeid avaldama ühiskondlik surve või risk jääda avalikkuse hukkamõistu alla, kui puudub isegi võimalus hooletute trahvimiseks.