Jüri Lina Vello Lääne saladusest: teatud inimesi jääd meenutama tänulikkuse ja soojusega südames

1970. aastate algul võtsin ühendust ajalehega Põllumajanduse Akadeemia, et pakkuda kirjutisi, mida suured väljaanded keeldusid avaldamast. Pakkusin välja loo paranähtustest. Toimetaja Vello Lään võttis sellega tänulikult vastu. Nõnda algas meie kauaaegne koostöö.

Pärast minu kodus toimunud läbiotsimist aprillis 1975 saatsid tšekistid ajalehtedele ringkirja, milles teatati, et minu artikleid ja tõlkeid ei tohi enam avaldada. Sellest rääkis mulle Lään ise, kuigi oli nõutud selle teabe varjamist. Ta koguni pakkus välja lahenduse. Ta soovis edaspidigi saada mu kirjutisi, aga kavatses need avaldada pseudonüümide all ja õhutas mind laenama mu tuttavate EPA tudengite nimesid. Üks selliseid oli mu väga hea sõber maaparandusüliõpilane Aare Vallistu. Paljude varjunimede hulgas figureerisid Jolle Fardo, Andu Pärjel ja Tuulo Illis. Iga nädal ilmus Põllumajanduse Akadeemias kirjutis või paar seletamatutest nähtustest, kosmoloogiast, filmikujundlikkuset, muusikast, imelastest ja paljudel muudel teemadel.