Toomas Alatalu | Putini sõnumite tõlgendamisest

Mis seal salata, see võimuletulekust peale ja järjest suuremat kurja tegev mees armastab palju oma plaanidest rääkida ja on algusest peale kasutanud selleks televisiooni. Rääkinud end igapäevaseks pereliikmeks paljudes Venemaa perekondades. Pealegi räägib ta hästi ja omab imetlemisväärt mälu. Mida aeg edasi, seda avatumalt ta räägib ja jutud Putini käikude, poliitika ettenägematusest on pehmelt öeldes parimal juhul hindaja enda nõrkuse või halvimal juhul Putiniga kokkumängimise ehk Kremli kasulikuks idioodiks olemise kinnitamine.

Kuna suurriigid on rivaalid, siis on igal uuel ambitsioonikal liidril koheselt olnud tagatud vastasrind poliitikute, mõttekodade jmt näol. Kõik me räägime pidevalt russoloogidest (mis sest, et rohkem russofoobia nime all) ja kremliloogidest. On olemas ka putinoloogid, kes nagu peaksid tegelema üksnes Putini avalduste ja nende nii öelda lahtihammustamisega. Tegelevadki, aga nende lugemisoskus mitte ei parane, vaid käib alla – maailm elab juba mõnda aega mugavustsoonis, kus reeglina üksnes korratakse seda, mida keegi on esimesena jõudnud inforuumi paisata. Sõltumata sellest, kas ta on kogu Putini hetkel öeldu tervikuna läbi lugenud, arusaamatud kohad endale selgeks teinud, uudise Putini eelmiste samateemaliste sõnumitega süsteemi pannud ehk tervikpildi loonud ja siis sellest järelduse teinud. Küllalt sageli läheb nii, et sõnumikuhjast leitakse midagi nii öelda üldiselt arusaadavat ja jääb märkamata ning seetõttu tähelepanu juhtimine hoopis olulisemale ära.