Mart Soidro | Läks ju hästi!

See juhtus VII riigikogu aegu (1992–1995), kui Eesti Pensionäride Liidu aseesimees Oleg Burov tuli Toompeale. Kaasas ettepanek panna rahvahääletusele umbes viiekordne pensionitõus. Oli kogunud vajalikud allkirjad kokku ja andis need pidulikult Isamaa fraktsiooni esimehele Illar Hallastele üle. „Vaatame, mõtleme, arutame,“ lubas Hallaste ning kinnitas, et riigikogu arutab seda ettepanekut väga tõsiselt. Burovile tundus, et ta on või sees, sai suure poliitilise võidu ja kinkis Hallastele koguni ühe vimpli. Hallaste? Patsutas Burovile õlale ja ütles, et läks ju hästi! Aga saatan peitus Burovi jaoks põhiseaduses, mis võimaldas sellised ettepanekud riigikogu vastavas komisjonis juba eos maha hääletada...

Miks ma seda vana lugu meenutan? Burovi ettepanekut ei saa ju üks üheselt võrrelda Keskerakonna, EKRE ja Isamaa lastetoetuse eelnõuga, mille teist lugemist tänu Reformierakonna obstruktsioonile ei suudetagi enne ametlikku suvevaheaja algust vastu võtta. Aga eks rahakülvamise maik ole mõlemal aktsioonil küljes. Keskerakonna puhul lisaks soov ka koalitsioonikaaslast kiusata.