Juhtkiri | Kütuseaktsiisi langetus pole ainus lahendus
On tänapäeva tõsiasi, et kui Eesti pole veel jõudnud Euroopa viie rikkaima riigi sekka, siis autokütuse hindadelt konkureerime juba edukalt ELi jõukamate riikidega. Ühtpidi on rekordiliste bensiinihindade mõju ka psühholoogiline: kui korterite küttearvete saabumine ehmatab meid korra kuus, siis tanklate kõrged hinnad vaatavad linnas ringi liikudes meile päeva jooksul mitu korda vastu. Kuid ka kümnendiku võrra langenud kütusemüük näitab tarbija jaoks hinnalae kättejõudmist, samuti ühistranspordi suurenev kasutamine – kuigi oma olemuselt on mõlemad ju rohepöördelised sammud.
Kas ja kuidas selles olukorras peaks riik inimestele appi tulema on miljoniküsimus. Saksamaa näide on kainestav, kui aktsiisilangetuse järel hakkasid hinnad kiirelt tõusma, sest kütusemüüjad nägid head võimalust suurendada kasumit. Eestiski võttis peaminister Kaja Kallas isiklikult teemaks kütusemüüjate kõrgeina näivad marginaalid. Kui aga Eesti mootorikütuse aktsiise ei langeta, terendab oht piiriülese tankimise naasmiseks, kuna lõunanaaber Läti tuleb aktsiiside allatoomisega tarbijaile appi. Pikamaaveokite lõuna pool tankima hakates jääb Eesti riik ilma kõikidest maksudest.