Igor Gräzin | Väikeste tegude aeg

Sageli on nii, et mõni lause elab kauem kui tema ütleja. Poliitikut tema poliitilise pärandi taustal pole enam olemaski, aga mingi fraas elab edasi. Vene peaminister Viktor Tshernomõrdin on klassika oma fraasiga „tahtsime paremat, aga välja tuli nagu alati“. Sama andekaid on tal veelgi: „Millise organisatsiooni me ka ei teeks, ikka tuleb välja kommunistlik partei.“ Prantsuse keeles nimetatakse fraase, mis on määratud elama ütlejast sõltumatut elu – väikesteks fraasideks, une petite phrase. Ütelust – „elage minu sõnade ja mitte minu tegude järgi“  kuuldub üsna tihti ilma teadmiseta, kes selle taga on – antiikne filosoof, üks ristiusu vahetuid rajajaid Seneca. Senecat enam ei ole, aga fraas on.

Meil samamoodi – Mart Laari avalikus elus enam pole, aga tema fraas „likviidsuse likvideerimisest“ vilksatab vahepeal ikka. Ja ma tahaksin siinkohal meelde tuletada mitte fraasi, vaid ühtainumast sõna – „peenhäälestamine“. Taavi Rõivas on poliitikast lahkunud, aga tema lause tähistamaks pisikesest ja nipet-näpet parandamisest elab edasi. Ja teeb tegelikult oma kahjulikku ja mürgist tööd. Fraasi mõte oli omal ajal see, et laias laastus on Eesti ühiskond ja majandus enam-vähem valmis ja seal kus veel midagi viltu on, seal saab asju parandada juveliiri pisikeste tööriistadega. Kuigi ka 2015. aastal võis oletada, et valmis miskit ei ole aga näha seda selgel kujul ei ole.