Vastu „Robin Hoodi“ esietendust said kogu trupi hääled ja kehad külma, vett ning vilet

Aasta 1997. 17aastane Taavi Tõnisson on Tartu Toomemäel. Vaatab Emajõe suveteatri lavastust „Robin Hood“. Nooled vihisevad, mõõgad tärisevad, hobused kappavad. Taavi on vaimustuses. „Mulle mõjus see toona väga, mäletan siiamaani mõningaid elemente,“ muheleb ta nüüd, 25 aastat hiljem, kui on lavale toonud oma „Robin Hoodi“. Selleski lavaloos on kohal nii mõõgad, nooled kui ka suksud. Ent õilsa vabatmehe lugu ise on saanud hoopis värskema kuue.

Täpselt samamoodi kui veerandsada aastat tagasi, kui Tallinna linnateatri suvelavastusele „Kolm musketäri“ tuli kaaslaseks Emajõe suveteatri „Robin Hood“, on ka tänavu mõlemad kangelaslood kohal. Rakvere teatri „Robin Hood“ ning Ugala teatri „Kolm musketäri“ esietendusid lausa samal päeval ja tunnil. „Ausõna, me Taneliga ei konsulteerinud,“ puhkeb Taavi naerma, et salakokkuleppeid tema ja „Kolme musketäri“ lavastaja Tanel Jonase vahel sõlmitud ei ole. „Oli täielik juhus, et niimoodi läks.“