Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas pärnakad läksid Venemaale peidetud kulda ära tooma

„Kitsas piiririba ja tihe traataed Narva taga teaksid küll paljugi huvitavat jutustada, kui see võimalik oleks,“ kirjutab Waba Maa 1. juulil 1925 ja toob ühe näitena lausa muinasjutuna kõlava Pärnu abielupaari juhtumi.

„Naine, 24 aastat vana, gümnaasiumi haridusega, majaomaniku tütar, mehel ühel pagaril. Mees oli joodik ja mõisteti varemalt ühe skandaali pärast kolmeks kuuks vangi. Vangist välja tulles läks ta uuesti naise juurde, kellest ta varemalt oli lahkunud, elama. Naine kauples laatadel pudukaubaga ja sõitis, nagu ta ise räägib, Narva kaupa ostma. Mees sõitnud talle sinna järele ja rääkinud talle seal asjust, mis esialgu uskumatutena paistnud, kuid pärast hakanud naine uskuma. Punaste vastu võideldes, nii rääkinud mees, matnud ta Narva taga, praegusel Vene maa-alal ühe märgitud kännu alla oma varanduse ‒ 150‒200 kuldrubla, kulduuri ja sõrmused, mida ta kusagilt saanud. Nüüd olevat aga tema arvates paras aeg Venemaale minna ja varandus ära tuua.“