Advokaat Maria Pihlak | Kas USA Ülemkohtu otsuse mõjutab ka abordi lubatavusest Eestis?

Maria Pihlak, Soraineni nõunik ja vandeadvokaat , 7. juuli 2022

22. jaanuaril 1973 otsustas USA Ülemkohus kaasuses Roe v. Wade, et Texase peaaegu absoluutne abordikeeld oli vastuolus põhiseadusest tuleneva naise õigusega privaatsusele. Tegemist oli ajaloolise pretsedendiga, kus üheksast meesterahvast koosnev kohtukolleegium otsustas häältega 7-2 tunnistada naise õigust abordile kui konstitutsiooniga kaitstud õigust. Järgneva poole sajandi jooksul püüdsid abordi-vastased veenda Ülemkohut sellest otsusest taganema, kuid pretsedendi-õigusel põhinevas USAs ei soostunud kohtunikud naiste õigusi laiendavat otsust ümber vaatama. Seda kuni 24. juunini 2022 kui muutunud koosseisus Ülemkohus nõustus häältega 6-3, et Roe oli valesti otsustatud ning USA konstitutsioon ei tunnista naise õigust abordile. Ülemkohus leidis kaasuses Dobbs v. Jackson, et tegemist on küsimusega, mille reguleerimine on osariikide seadusandjate ainupädevuses.    

Tänavatel ja (sotsiaal)meedias vallandus otsuse väljakuulutamise järgselt protestilaine: „Minu keha, minu valik“. Otsus oli šokk paljudele, kuigi Ülemkohtu otsus oli lekkinud meediasse juba mai alguses ning Roe tühistamise tagajärgedeks olid ettevalmistusi teinud nii osariigid, teenusepakkujad kui ka naisterahvad, kellele otsus vahetut mõju võis avaldada. Protesteerijatega võrdselt olid USA Ülemkohtu trepiastmetel esindatud ka otsust tähistavad abordi-vastased, kes tundsid rõõmu, et otsusõigus elu alguse ja selle lõpetamise küsimuses anti tagasi osariikide seadusandjatele. 

22. jaanuaril 1973 otsustas USA Ülemkohus kaasuses Roe v. Wade, et Texase peaaegu absoluutne abordikeeld oli vastuolus põhiseadusest tuleneva naise õigusega privaatsusele. Tegemist oli ajaloolise pretsedendiga, kus üheksast meesterahvast koosnev kohtukolleegium otsustas häältega 7-2 tunnistada naise õigust abordile kui konstitutsiooniga kaitstud õigust. Järgneva poole sajandi jooksul püüdsid abordi-vastased veenda Ülemkohut sellest otsusest taganema, kuid pretsedendi-õigusel põhinevas USAs ei soostunud kohtunikud naiste õigusi laiendavat otsust ümber vaatama. Seda kuni 24. juunini 2022 kui muutunud koosseisus Ülemkohus nõustus häältega 6-3, et Roe oli valesti otsustatud ning USA konstitutsioon ei tunnista naise õigust abordile. Ülemkohus leidis kaasuses Dobbs v. Jackson, et tegemist on küsimusega, mille reguleerimine on osariikide seadusandjate ainupädevuses.    

Tänavatel ja (sotsiaal)meedias vallandus otsuse väljakuulutamise järgselt protestilaine: „Minu keha, minu valik“. Otsus oli šokk paljudele, kuigi Ülemkohtu otsus oli lekkinud meediasse juba mai alguses ning Roe tühistamise tagajärgedeks olid ettevalmistusi teinud nii osariigid, teenusepakkujad kui ka naisterahvad, kellele otsus vahetut mõju võis avaldada. Protesteerijatega võrdselt olid USA Ülemkohtu trepiastmetel esindatud ka otsust tähistavad abordi-vastased, kes tundsid rõõmu, et otsusõigus elu alguse ja selle lõpetamise küsimuses anti tagasi osariikide seadusandjatele. 

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?