MUNARAKKE LÄHEB AINA ROHKEM VAJA! Lahke doonor: „See on kõigest minu munarakk. Sellel pole minu kui isiksusega mingit seost.“
Reti Jõerand, 23. juuli 2022
„Minul on küll hea mõelda, et minust on geneetiline jälg maha jäänud,“ leiab naine, kes on munarakke korduvalt loovutanud. Kuivõrd viljatuid naisi leidub maailmas aina rohkem, siis on doonormunarakke üha enam vaja. Kuidas nende loovutamine siis käib ja mis üks munarakk õieti maksab?
28aastasel Annikal (nimi muudetud) endal veel lapsi ei ole. Küll aga on ta kolm korda loovutanud oma munarakke. Doonoriks saada proovis ta esmalt umbes viis aastat tagasi. „Tollal olid mul rahalised probleemid. Nägin Facebookis reklaami, et munarakudoonoritele makstakse ka raha. Mõtlesin, et hea võimalus oma sissetulekut väheke suurendada. Paraku jäi tookord asi sinnapaika,“ meenutab Annika. „Tollel ajal ma doonoriks ei sobinud, kuna olin väheke ülekaaluline.“