Tõnis Lukas koolide eestikeelseks muutmisest: „Me ei alusta ju nullist.“

„Seda hädakisa, mis võib peagi hakata, ma ei võtaks seda väga tõsiselt. Üleminekust eestikeelsele aineõppele räägime juba üle kümne aasta, moraalselt peaksid koolid olema valmis. Ja kui nad ei ole, siis nüüd peavad nad maakeeli jalad tagumiku alt välja võtma, poliitkorrektselt öeldes väga tõhusalt kasutama strateegilist juhtimist,“ ütleb Narva riigigümnaasiumi direktor ja aastate eest eestikeelsele gümnaasiumiharidusele üleminekut juhtinud Irene Käosaar.

Peagi uue valitsuse moodustavad kolm erakonda – Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa – leppisid kokku, et alates 2024. aastast läheb eesti õppekeelele üle alusharidus ehk lasteaiad ning üldhariduses 1. ja 4. klass. Selge on see, et kõikides vene õppekeelega koolides pole kohe võtta õpetajaid, kes suudaksid eesti keeles õpetada, kuid samal ajal saaksid aru vene keelest. See oli just sotside peamine argument, kes valitsusliidu läbirääkimistel nii peatsele tähtajale vastu vaidlesid.