Georg Malvius | Sõprus

Olin 15 aastat vana. Minu parim sõber oli mu koolivend! Istusime kolm aastat koolis teineteise kõrval ühe laua taga. Jagasime enam-vähem kõike. Sageli õhtustasime teineteise peredega. Mul oli kallim ja ta meeldis mulle väga. Ühel päeval pargist möödudes nägin oma parimat sõpra ja oma tüdrukut teineteist suudlemas! Sellest hetkest alates ei rääkinud ma temaga enam. Ta püüdis vabandust paluda, kuid minus läks midagi katki.

Hiljem oli sõprade leidmine raske, sest ma ei usaldanud kedagi. Mul kulus aastaid, et uuesti sõprusesse uskuda. Tänapäeval on mul mõned väga head sõbrad ja nagu öeldakse: „Ma võin neile oma elu usaldada.“ Enamik neist tegutseb minuga samal erialal. Teatris lavastades kohtad pidevalt uusi inimesi. Mõned neist saavad lähedasemaks, teised mitte. Mõnikord tekib väga tugev sõprus ja mõni sõprus kestab palju-palju aastaid. Mõnikord viib saatus teid kokku ootamatute tuttavatega, mis arenevad sõpruseks.

Olin 15 aastat vana. Minu parim sõber oli mu koolivend! Istusime kolm aastat koolis teineteise kõrval ühe laua taga. Jagasime enam-vähem kõike. Sageli õhtustasime teineteise peredega. Mul oli kallim ja ta meeldis mulle väga. Ühel päeval pargist möödudes nägin oma parimat sõpra ja oma tüdrukut teineteist suudlemas! Sellest hetkest alates ei rääkinud ma temaga enam. Ta püüdis vabandust paluda, kuid minus läks midagi katki.

Hiljem oli sõprade leidmine raske, sest ma ei usaldanud kedagi. Mul kulus aastaid, et uuesti sõprusesse uskuda. Tänapäeval on mul mõned väga head sõbrad ja nagu öeldakse: „Ma võin neile oma elu usaldada.“ Enamik neist tegutseb minuga samal erialal. Teatris lavastades kohtad pidevalt uusi inimesi. Mõned neist saavad lähedasemaks, teised mitte. Mõnikord tekib väga tugev sõprus ja mõni sõprus kestab palju-palju aastaid. Mõnikord viib saatus teid kokku ootamatute tuttavatega, mis arenevad sõpruseks.