Juhtkiri | Milline on ideaalne ministri pädevus?

Ohtuleht.ee, 19. juuli 2022

Eesti Vabariigis ei määra ükski seadus täpselt nõudeid ministrikandidaadile – ei ole täpsustatud vajalikku haridust, nõudeid keelteoskusele jne. Eeldatakse, et ministril võiks olla mingi kõrgharidus, kogemused ja laitmatu maine. Inimesed, kel palju nn luukeresid kapis, pikalt ministriametis ei püsi.

Kuigi formaalsed nõuded puuduvad, tekib iga kord, kui mõne ministri ettevalmistus näib ebapiisav, diskusioon nõuete vajalikkuse üle. See juhtus näiteks siis, kui vaid keskkoolidiplomiga Meelis Atonen sai 2003. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministriks ning 2016 Margus Tsahkna kaitseministriks ja samas valituses nn keevitaja paberitega Martin Repinski maaeluministriks. Ja kui haridusnõuded sätestada, kas piisab lihtsalt ülikoolidiplomist või peaks see olema seotud juhitava valdkonnaga?

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?