TUHANDED SURNUD LAPSED, PALUN ANDESTAGE! Paavst käis indiaani hõimude ees pattu kahetsemas

Ratastoolis paavst lükatakse surnuaia servale, kus ta siis mõtlikult väikesi, sulgedega ehitud valgeid ristikesi vaatama jääb ja risti ette lööb. Pühamees jõuab külaskäigu ajal veel mitu korda oma kahetsust üles näidata. Rohelise muru all puhkavad indiaani lapsed, kes kunagi vägisi oma vanematelt ära võeti, et neist „korralikud“ valged inimesed kasvatada.

Aastatel 1831–1998 võeti Kanada põliselanikelt ära umbes 150 000 last. Enamikul juhtudel ei saanudki vanemad teada, kuhu täpselt lapsed viidi või mis nendest sai. Lapsed pandi õppima kristlikesse internaatkoolidesse, kus neisse suhtuti põlguse ja julmusega. Õpetajaskond üritas neist kasvatada valgeid inimesi, samas suhtudes neisse kui alamatesse olenditesse. Huvi polnud mitte indiaani laste kõrge harituse, vaid nende töökäte vastu. Indiaani keeled, kombed ja muu polnud mõistagi lubanud. Karmides tingimustes said hukka tuhanded süütud noored elud. Ka laste surm jäi tihtilugu vanematele teadmatuks. Lõhutud pered tekitasid uusi lõhutud peresid: ainult nunnade piitsa ja preestrite palvete peal üles kasvanud lapsed ei teadnudki, mida tähendab õige, armastav perekond.