Juhtkiri | Narva kukkus küpsuseksamil läbi

Ohtuleht.ee, 17. august 2022

Okupatsioonitanki ning koos sellega veel mitme punamonumendi kõrvaldamisega algab uus ajajärk Narva ajaloos. Kahjuks jättis piirilinn kasutamata ajaloolise võimaluse ise oma avalikku ruumi korrastada ning musta töö pidi tema eest tegema valitsus. Sellest tulenevalt kerkib mitte küsimus, kas Narva usaldab Eestit ja valitsust, vaid hoopis – milline saab ülejäänud Eesti suhtumine olema Narvasse, mis isegi Ukraina sõja taustal keeldub lahti ütlemast punapuuslikest. Muidugi on tegu identiteedikriisiga, kui inimeste ainuke pidepunkt minevikuga on viisnurgaga tank.

Siiski on sündmused venitamisest hoolimata arenenud kiiresti, sest alles 26. juulil tähistasid vanameelsed pidulikult Narva „vabastamise“ aastapäeva. Tegelikult pidanuks selliste provokaatoritega jutt olema lühike – välisriikide kodanike elamisluba tulnuks ära võtta. Olukord on samas traagiline, kui mitmendat põlve Eestis elavad inimesed tunnevad, et nad ei kuulu kuhugi. Juurtetus muutub tigeduseks, kui nad ütlevad end armastavat Eestit, aga mitte valitsust ning mõlgutavad plaani riik tanki pärast kohtusse kaevata. See aga tähendab äraspidisel moel, et venekeelsete usk Eestisse kui õigusriiki on siiski olemas!

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?