Katrin Pauts | Kuidas päästa kirjarahvas viletsusest? Raamatukogud tasuliseks – kuukaart või iga raamatu laenutus paar eurot!

Kodukandi rahvaraamatukogus lugejatega kohtudes kuulasin raamatukogutöötajaid: laenutushuvi aina kasvab ja raamatuid võtavad kogust nüüd needki, kes varem ostsid. Klaar, et praegustes oludes on raamatust saanud luksuskaup, mille hind küündib inflatsiooni ja globaalse paberipuuduse tõttu juba 30–40 euro piirimaile. Kirjanikule maksab riik ühe laenutuskorra eest hüvitist aga keskmiselt vaid 13 senti.

Laenutushüvitis, mille olemust on keeruline seletada nii lihtsurelikule kui üllatuslikult teinekord ka kultuurirahvale, on närune, alandav ja naeruväärne summa. Selle üle pole mõtet vaieldagi. Kes ikka veel pihta ei saa, mis asi see hüvitis õieti on, siis lihtne näide: kujuta ette, et näed mitu kuud vaeva: ostad seemneid, kastad, valgustad ja poputad tärganud taimi, aga kui on aeg need kasumlikult maha müüa, sajab su kasvuhoonesse sisse tähtis tüüp riigiasutusest ja kuulutab, et su tomatid kuuluvad nüüd hoopistükkis rahvale. Need tuleb kõigile kättesaadavaks teha. Natsionaliseerime su töö ja vaeva! Jagame soovijatele tasuta laiali! Sina saad taime pealt 13 senti. Ah mille alusel selline summa? Sest, noh, me lihtsalt otsustasime nii.