Küsimus | Miks sai Ukraina lipu peal jalgu pühkinud ida-virulane nii kerge karistuse?

Arvamustoimetus, 31. august 2022

Kuna riigikohtu esimees on julgustanud kohtunikke langetatud otsuseid selgitama, siis Ukraina lipu peal jalgu pühkinud Aleksandr Hännineni kohtuotsuse puhul jäi arusaamatuks 1 aasta ja 5 kuu vanglakaristuse muundumine üldkasulikuks tööks, kui kirju kriminaalse minevikuga tegelasel oli kehtiv katseaeg ja varasem ärakandmata karistus. Et seadus lubab antud juhul kuni üheaastast vanglakaristust, siis millised olid Hännineni puhul kergendavad asjaolud, mis tingisid 3 kuulise karistuse, mis isegi liitkaristuse puhul muundus vanglast täiesti pääsemiseks?

Kohtunik Liina Pohlak: „Kohus ei mõistnud sanktsioonis ette nähtud kergemaliigilist ehk rahalist karistust. Raskemaliigilise karistuse mõistmisel võttis kohus lähtekohaks sanktsiooni keskmise määra ja arvestas, et tegemist on esmakordse selleliigilise rikkumisega, tegemist on ühe episoodiga, isik tunnistas oma süüd ja kahetses seda kohtuistungil. Sellest tulenevalt jäi karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Liitkaristuse mõistmisel arvestas kohus vaid ühe kehtiva karistusega, sest karistusregistrist kustutatud karistusi kohus arvesse võtta ei saa. Vanglakaristuse mõistmisel lähtub kohus õiguspoliitilistest suundadest, et inimese vanglasse saatmine on viimane abinõu ja tuleb kasutusele, siis kui muud võimalikud alternatiivkaristused on ammendunud. Isik oli nõus tegema üldkasulikku tööd, mistõttu oli kohtul võimalik asendada liitkaristus üldkasuliku tööga.“

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?