Siseminister | Ukrainlaste Narva piiril tõkestamine ei sõltu sellest, kas Eesti piiriametnik on venelane või mitte

Kuna Narvast tuleb järjest uudiseid ukrainlaste Eestisse mittelubamisest, siis kas tegu on Eesti riigi ametliku poliitikaga või võib tegu olla variandiga, et Eesti venekeelsed piirivalveametnikud võivad olla ukrainlaste vastu mitte just kõige sõbralikumalt meelestatud? Narva politsei koosneb ülekaalukalt vene nimedest. Paljude Eestis elavate venelaste vaenulik suhtumine Ukraina põgenikesse pole mingi saladus. Kui sama põgenik ei pääse üle Euroopa Liidu piiri venekeelses Narvas, kuid saab seda teha Soomes ja isegi Eestis Luhamaa piiripunkti kaudu, siis tekitab see küsimärke, kuidas Ukraina põgenikesse muidu sõbralikult suhtuva Eesti muukeelses kirdenurgas neid tõrjutakse või vähemalt paistab see sellisena välja.

Siseminister Lauri Läänemets, SDE: „Eesti on Ukrainale toeks ja aitab sõjapõgenikke igal võimalikul moel. PPA ametnikud teevad oma tööd südamega ning kindlalt kõiki eeskirju ja õigusakte järgides. Piirikontrolliga tehakse selgeks riiki saabuda soovivate isikute eesmärk ja kui nende jutus ilmneb vasturääkivusi või on kahtlus, et nad ei ole oma põhjendustes siirad või nende väidetav riiki saabumise eesmärk ei vasta tegelikkusele, siis neid üle piiri ei lubata. Kõigil Ukraina kodanikel, kes Venemaalt tulevad, ei pruugi olla sõja eest liikumisega mingit seost, näiteks võib olla tegu nii topeltkodanike kui ka Venemaal elavate inimestega. Eesti ametnike nimekujul ei ole otsuse langetamisel kindlasti vähimatki rolli, igas piiripunktis lähtutakse samadest juhistest. Selliseid juhtumeid, kus inimese Eestisse tulek on piiripunktis tõkestatud, kuid ta on mõne aja pärast taas soovinud Eestisse siseneda, ning seda on sel korral lubatud, on olnud mõned üksikud. Põhjuseks võib olla see, et kui esimesel korral tekkis piirivalvuritel inimese teekonna, tausta või muu kohta põhjendatud kahtlus, mida ei õnnestunud kõrvaldada, siis teistkordsel ületusel sai kahtlus kõrvaldatud, näiteks tänu täiendavatele tõenditele, dokumentidele, selgitustele. Alates 24. veebruarist on Venemaalt Eestisse saabunud ligi 47 000 Ukraina kodanikku. Osa neist on Eestisse jäänud ja saanud siin ajutise kaitse. Mitte alati ei soovi nad aga Eestisse jääda vaid liiguvad siit edasi. Näiteks 29. augustil võttis Eesti piiril vastu 362 sõjapõgenikku (sh 54 alaealist), kellest 139 jäid Eestisse ning 223 liikusid edasi teistesse riikidesse.“