Urmas Hännile | Minge te ka õige... seenele

Eesti keele grammatikas on neli kõneviisi - kindel, kaudne, käskiv ja tingiv -, ent üldhariduskooli õpetajatega seotust rääkides kasutatakse Maarjamaal enamalt jaolt üksnes viimast, konditsionaali, mis, nagu ütleb tark raamat, „väljendab seda, teate allikas käsitab tegevussituatsiooni irreaalsena.“

Kui see abrakadabra ka lihtinimesele arusaadavasse keelde ümber panna, on öeldu mõte selles, et kui jutuks on näituseks pedagoogide palk või koolmeistrite järelkasv, siis tolle mokalaada kuulajal või lora lugejal ei maksa erutuda: jahutakse ainult kunagi kusagil mingis kujuteldavas, hüpoteetilises maailmas (riigis) teatud tingimustel teostuvast.