VASTU TAHTMIST STAARIKS? Tanel Padar solisti vastutuskoormast: „Kehv laulja võib kontserdil oluliselt rohkem ära rikkuda kui kehv kitarrist.“

Kui Tanel Padar oli innukas Haljala nooruk, tahtis ta koledasti bändi teha. Tegigi. Ja tõusis hoobilt solistiks. „Kui siis midagi sai tehtud, öeldi, et Padar ja need tegid – teisi nimesid ei nimetatud, oli Padari bänd ja kõik,“ naerab ta. „Sain aru, et vastutuse koorem on minul. Tegelikult tahtsin juba koolibändis kõiki instrumente ise mängida, aga lõpuks pidi keegi laulma ka. Nii minust frontman sai ja frontman'iks ma ka jäänud olen.“

Toona, verinoore artistina, kui Padar sõbrunes Jaak Joalaga, peeti omavahel pikki ja ausaid vestlusvoore. Kange kohvi ja sigarettide toel. Vestlusi, mille ajal Padar mainis, et polnud üldse valmis saama frontman'iks, vaid eelistanuks olla bändimees, tuli ette omajagu. „See oli tegelikult asi, mis meis mõlemas oli justkui saladus,“ on Padar Õhtulehele kõnelnud. „Jaagule tohutult meeldis erinevaid instrumente mängida, ta oli muusik, ta oli ennekõike pillimees. Ja sinna kõrvale tohutult andekas laulja. Meie kirg muusika vastu oli läbi muusika, mitte läbi laulmise: mitte „Oh, kui vingelt saaks seda lugu laulda“, vaid „Oh, kui vingelt saaks seda lugu mängida ja kõlama panna“. Olime just mõtlemise poolest sarnase lähenemisega.“