Argo Luude | Parem biogaas bussis kui metaan õhus
Kuna elekter ja selle hind toob viimasel ajal ainult viletsa tuju ning kananaha ihule, siis selles artiklis räägime hoopis gaasist. Tõsi küll, ka gaasi eest saab nii mõnigi end vaeseks maksta, kuid ometi on selles tunnelis mõni valguskiir, näiteks biojäätmeid käitlev gaasitehas.
Kuigi arvutuste kohaselt on biogaasi tootmine kallim kui maagaasi tootmine, on see oluliselt keskkonnasõbralikum: seda kasutavad mootorid on vaiksemad, vähem saastavamad ning juba põhimõtteliselt on kohalikust toorainest parem ise gaasi teha kui seda importida. Tänases maailmas on energiajulgeolek eriti tähtis ning kõik võivad näha, kuhu viib energiasõltuvus mõnest diktaatori meelevallas riigist. Bio- või nn rohegaasi saab toota kõigest, mis käärib: sõnnikust, lägast, toidujäätmetest, reoveest ja reoveesettest. Eestis on mitmeid tehaseid, milles toodetakse biogaasi reoveesettest, põllumajandus- ja toiduainetööstuse jääkidest, aga seni veel mitte ühtegi, mis teeks seda toidujäätmetest. Põhjus on lihtne, aga kurb: toidujäätmed tekivad peamiselt kodumajapidamistes ning selleks, et kartuli- ja banaanikoortest saaks gaasi toota, peavad need olema liigiti, st eraldi muudest jäätmetest, kogutud. Sellega on siiani olnud aga kehvad lood ehk toidujäätmed lähevad ikka mähkmete ja muu sodiga ühte prügikasti.
Kuna elekter ja selle hind toob viimasel ajal ainult viletsa tuju ning kananaha ihule, siis selles artiklis räägime hoopis gaasist. Tõsi küll, ka gaasi eest saab nii mõnigi end vaeseks maksta, kuid ometi on selles tunnelis mõni valguskiir, näiteks biojäätmeid käitlev gaasitehas.
Kuigi arvutuste kohaselt on biogaasi tootmine kallim kui maagaasi tootmine, on see oluliselt keskkonnasõbralikum: seda kasutavad mootorid on vaiksemad, vähem saastavamad ning juba põhimõtteliselt on kohalikust toorainest parem ise gaasi teha kui seda importida. Tänases maailmas on energiajulgeolek eriti tähtis ning kõik võivad näha, kuhu viib energiasõltuvus mõnest diktaatori meelevallas riigist. Bio- või nn rohegaasi saab toota kõigest, mis käärib: sõnnikust, lägast, toidujäätmetest, reoveest ja reoveesettest. Eestis on mitmeid tehaseid, milles toodetakse biogaasi reoveesettest, põllumajandus- ja toiduainetööstuse jääkidest, aga seni veel mitte ühtegi, mis teeks seda toidujäätmetest. Põhjus on lihtne, aga kurb: toidujäätmed tekivad peamiselt kodumajapidamistes ning selleks, et kartuli- ja banaanikoortest saaks gaasi toota, peavad need olema liigiti, st eraldi muudest jäätmetest, kogutud. Sellega on siiani olnud aga kehvad lood ehk toidujäätmed lähevad ikka mähkmete ja muu sodiga ühte prügikasti.