Juhtkiri | On plaan või ei ole

Lugu Eesti Energia süsinikuneutraalsuse strateegiaga on nagu lugu Jürka isikutunnistusega A. H. Tammsaare jutustusest „Põrgupõhja uus Vanapagan“, kus asjaosalised tõdevad, et nemad millestki midagi ei tea: „Eit mäletas, aga tema suri ära.“

Eesti Energia ja muud asjaosalised hanitavad avaliku info vastu huvi tundvaid isikuid täpselt samamoodi, kui Jürka mainitud loos udu ajab. Strateegiat ei õnnestu näha palvete, teabenõuete ja vaiete kiuste. Mainitud strateegia on nii salajane, nii salajane, et keegi pole seda justkui näinudki. Ei tea, kas see on üks lause või pigem „Tõe ja õiguse“ mahuga võrreldav teos? Ei tea, mis infot konkurendid teadmisest, et selles dokumendis on 632 lehekülge, võiks ammutada? Tõsiasi, et dokumenti kiivalt varjatakse, tekitab vägisi küsimise, et kas see on üldse olemas?