Õpetajate põud takistab riigikeele õpet. Mustvee kooli juht: „Kui seadus ütleb, et läheme üle eestikeelsele õppele, siis lähemegi.“

„Mustvees ei ole küsimus, kas on eesti keelt oskavaid õpetajaid, pigem on küsimus selles, kas üldse on õpetajaid. Me oleme siin aastakümneid elanud rahulikult ja hästi, sest meil on alati õpetajad olemas olnud. Nüüd põlvkond vahetub ja küsimus on selles, kui palju meile õpetajaid tuleb ning kas neid ülikoolidest on üldse koolidesse suundumas,“ ütleb Mustvees töötava Peipsi gümnaasiumi direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina.

Peipsi-äärne kant on sajandeid olnud kakskeelne ja keel ei ole siin kunagi olnud põhiküsimuseks. Kõik asjad saab aetud ning keel on vaid vahend. Nii räägibki koolijuht, et eestikeelsele õppele üleminek ei tekita Mustvees erilisi emotsioone, tegelikult on seda harjutatud juba aastaid.

„Mustvees ei ole küsimus, kas on eesti keelt oskavaid õpetajaid, pigem on küsimus selles, kas üldse on õpetajaid. Me oleme siin aastakümneid elanud rahulikult ja hästi, sest meil on alati õpetajad olemas olnud. Nüüd põlvkond vahetub ja küsimus on selles, kui palju meile õpetajaid tuleb ning kas neid ülikoolidest on üldse koolidesse suundumas,“ ütleb Mustvees töötava Peipsi gümnaasiumi direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina.

Peipsi-äärne kant on sajandeid olnud kakskeelne ja keel ei ole siin kunagi olnud põhiküsimuseks. Kõik asjad saab aetud ning keel on vaid vahend. Nii räägibki koolijuht, et eestikeelsele õppele üleminek ei tekita Mustvees erilisi emotsioone, tegelikult on seda harjutatud juba aastaid.