Toomas Alatalu | Kas koristame ära sõjamonumente või hoopis okupatsiooniaja monumente?

Toomas Alatalu, vaatleja, 16. november 2022

Pärast suvist epopöad nõukogude tanki T-34 äraviimisega Narva jõe kaldalt, mille kui okupatsiooniarmee sümboli absoluutset kohatust avalikus ruumis tuletas igapäevaselt meelde Vene armee uus kallaletung Ukrainale, on nõukogude sümboolikaga monumentide ja rajatiste teisaldamine taas üliaktuaalne teema - tulenevalt valitsuse algatusest, mis lubas vastava protsessi kiirkorras ehk kolme kuuga ellu viia.

Esimesed tehtud sammud sel teel (Raadi mälestusmärk jt.) annavad märku, et sedapuhku on tõsi taga. Samas on Eesti koalitsioonivalitsuste töö tulemused, eriti nende kvaliteet juba aastaid olnud hinnatav naaberriigi peaministri sõnadega – „tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati”. Ehk siis tuleb tehtu peale käsi laiutada ja püüda saadut parandada. Vigade osas nentida, et vastutajaid pole, kasulõikajaid aga ülearugi palju.

Pärast suvist epopöad nõukogude tanki T-34 äraviimisega Narva jõe kaldalt, mille kui okupatsiooniarmee sümboli absoluutset kohatust avalikus ruumis tuletas igapäevaselt meelde Vene armee uus kallaletung Ukrainale, on nõukogude sümboolikaga monumentide ja rajatiste teisaldamine taas üliaktuaalne teema - tulenevalt valitsuse algatusest, mis lubas vastava protsessi kiirkorras ehk kolme kuuga ellu viia.

Esimesed tehtud sammud sel teel (Raadi mälestusmärk jt.) annavad märku, et sedapuhku on tõsi taga. Samas on Eesti koalitsioonivalitsuste töö tulemused, eriti nende kvaliteet juba aastaid olnud hinnatav naaberriigi peaministri sõnadega – „tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati”. Ehk siis tuleb tehtu peale käsi laiutada ja püüda saadut parandada. Vigade osas nentida, et vastutajaid pole, kasulõikajaid aga ülearugi palju.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?