Juhtkiri | Habemega lastetoetust siiski ei saa
Lastetoetuste suurenemine on tänuväärne ettevõtmine, eriti arvesse võttes, et väga pikka aega olid need naeruväärselt väikesed ega arvestanud pikkade aastate jooksul pidevalt kasvanud elukalliduse ega keskmiste palkadega. Kuid nagu iga suurema ja põhimõttelise muudatusega on ka lastetoetuste puhul võimalik libastuda ja sellega muuta üllas idee ühiskonna naerualuseks.
Nii juhtus seegi kord, kui uus võimuliit kavandas peretoetuse maksmist kuni vähemalt kolmelapselise pere noorima võsu 24aastaseks saamiseni. Mõistetavalt kutsus täiskasvanud habemega laste (kel endilgi võivad juba lapsed olla) toetamine esile ühiskondliku irooniapahvaku. Küsimus polnud mitte niivõrd eelarvekulus, vaid perede ebavõrdses kohtlemises, justnagu oleks paarilapseliste perede järeltulijad riigi silmis mitu korda odavamad.