Irja Lutsar | Elame koroonaviirusega rahulikult koos

Eelmisel nädalal möödus kolm aastat päevast, mil Hiinas diagnoositi esimene uue koroonaviiruse poolt põhjustatud haigestumine. Sellest ajast alates on maailm olnud justkui koroonaviiruse Ameerika mägedel. Olukorda, kus oleme kolm aastat olnud, keegi ette kujutada ei osanud. Seda isegi ei arutatud pandeemiaks valmistumise töögruppides. Maailma täielikku sulgemist peeti ebavajalikuks.

Praeguseks on koroonaviirus maailma pressi esilehekülgedelt kadunud, tekitades mulje, et teda pole. Nii roosiline olukord siiski pole. Pole ühtegi märki, et SARS-CoV-2 oleks maailmast lahkumas. Viirus jääb suure tõenäosusega meie hulka veel paljudeks aastateks. Küll aga on inimkond, vähemalt osaliselt, õppinud SARS-CoV-2-ga elama. Meil on olemas head, kuid mitte ideaalsed vaktsiinid, mis raske ja surmava haiguse (nii nagu nägime 2020.aastal) miinimumini on viinud. Lisaks sellele on paljud meist COVID-19 läbi põdenud ja kuigi eluaegset immuunsust ei teki, vähendab ka põdemine raske haiguse tõenäosust.