Jaanus Riimets | Tänumeelest
Maailma võimsamas riigis, mis mõne aasta pärast tähistab oma iseseisvuse veerandtuhandeaastast juubelit kogunevad enamus perekondi kord aastas n-ö kodukolde juurde. Tihti toimub see kogunemine mõnes väikelinnas, sellises nagu kord Tom Sawyer planku värvis, sest just sellised paigad on Ameerika häll. Miljonid ameeriklased, kes ehk küll sündinud suurlinnades nagu Los Angeles või New York on päritolult tegelikult sellisest keskkonnast. Erinevalt meist, kes me koguneme vanavanemate majja enamasti jõulude ajal, on Ühendriikides selleks päevaks Tänupüha. Kogu rahvas, nii vabariiklased kui demokraadid unustavad sel päeval omavahelised hõõrumised ja vastandlikud vaated elule ja naudivad perekeskset olemist. Muidugi on sel pühal ka oma väike tõrvatilk juures, miljonid kalkunid peavad enne seda päeva oma maise teekonna lõpetama. Tänamine on selle päeva keskne sõnum kogu Ameerikamaale.
Kui tänulikud aga meie siinpool maakera oleme? Ja kas me ajalooliselt oleme ikka tänulikud ka Ameerika abile, ilma milleta Euroopa vaevelnuks hoopis hullemas olukorras, kui praegune energiakriis. Ühendriigid aitasid võita Euroopa tsivilisatsioonil kahes sõjas, mida ainukesena maailma ajaloos on nimetatud maailmasõdadeks. Ja enne seda ka. Kui miljonid inimesed kogu maailmast, aga eriti Euroopast on ajaloo jooksul põgenenud Ameerikasse viletsuse, tagakiusamise-eriti usulise tagakiusamise- ja kõige muu sarnase eest, siis kas siiajäänud ja nende järeltulijad ikka mõtlevad kui palju see süsteem, mis sai alguse Iseseisvusdeklaratsioonist 4.juulil 1776. aastal on maailma kõige hullema eest hoidnud. Mäletan kui ENSV ajal üks tuntud väliskommentaator Vambola Põder lausa fanaatiku sõgedusega põhjas kõike ameerikalikku, näiteks sealseid seriaale, mida meie kandi inimesed said Soome telekanalitest jälgida. Kas see laussõim, mis Rahvusvahelise panoraami saates kõlas, oli otseselt suunatud KGB poolt või tegi agar seltsimees seda enesealgatuse korras, ma ei tea, aga minus süvendas parteilase Ameerika vastane sõim küll poolehoidu tähelipu rahva suhtes. Ameerika Hääl kinnitas siiajäänutele igapäevaselt, et USA ei tunnusta meie vabade riikide inkorporeerimist N. Liitu.