Riho Sibul: „Ma olen igal pool omaette.“
„Ma olen viimasel ajal mõelnud hilisnovembrile, kui kõik on raagus. Mul on mingi pilt, mida olen meenutanud lapsepõlvest, kus ma pikisilmi vaatan raagus metsa. Võimalik, et see oli sügisene vaheaeg, jää on juba lompide peal ja õhk on nagu klaasist. See aeg, see on niisugune... hästi... oluline aeg mulle,“ on Riho Sibul öelnud. Igaviku teekonnale läks ta just sel temale tähenduslikul ajal.
„On selliseid kohti, et kui astun sisse, saan kohe aru, et siin on mul hea omaette olla,“ vastas Riho Sibul 11 aastat tagasi Jüri Aarma küsimusele, miks ta valis kokkusaamiseks just selle keldrikohviku. „Miks siis kodus ei istu ja seal omaette ei ole?“ päris Aarma. „Ma olen igal pool omaette,“ kostis muusik. Isegi üks talle hingelähedane laul kandis pealkirja „Omaette“. See Juhan Viidingu sõnade ja Jaanus Nõgisto loodud viisiga laul kuulus Ruja repertuaari. „Ja ikka valgusesse vaadata, ka siis kui aknale on kardin veetud ette/.../Ja ikka omaette ja ikka omaette, ka siis kui sinu liivakell käib ette.“