GALERII | 500 RAADIOT JA SÜLDISTUNUD VESI: vanavarafänn kogub garaaži uskumatut kraami!

Vaikse Võsu linnakese pealtnäha tavalisse garaaži sisenedes on tunne, et olen astunud ajas tagasi 15–20 aastat. Ruum, mis lõhnab tummiselt ja nostalgiliselt kui kunagi mu enda vanaisa nokitsemispunker, on täidetud igasugu kolaga, vähemalt nii see tavalise silma jaoks võib paista. Villu Tommula jaoks on aga igal klaaspudelikesel, 30 aastat vanal hambaharjal või alumiiniumlusikal oma väärtus ja lugu. Villu süda kuulub aga vanaaegsetele raadiotele, neid on tal kogus juba 500 kanti. „Kahju, et inimesed ei näe enam väärtust vanades asjades. Mul on siin olemas kõik see, mis läheb kaduma ja prügimäele. See kurvastabki kõige rohkem.“

Villu on sündinud Võsul, südatalvel veebruari lõpus hoburees, siitsamast garaažist umbkaudu kuue kilomeetri kaugusel. „Isa ei jõudnud haiglasse. 500 meetrit enne haiglat tegin esimest korda häält,“ räägib ta.