Isa Roman: mitte keegi meist ei lahku siit ilmast helendava olendina, keda inglid rõõmulauludega vastu võtavad

„Räägitakse, et surres käib elufilm silmade eest läbi. See ei ole metafoor, see ongi nii,“ sõnab Suure-Jaani õigeusukirikus teeniv preester Roland Tõnisson, ametinimega isa Roman. „Ent kas on kedagi siin maailmas, kes võib seda filmi vaadata uhkusega? Vaevalt. Ka mina mitte. Kristus ütleb, et ükski sõna ei kao. Kõik halb, mida teeme, talletub, ehkki me ise oleme selle võib-olla unustanud.“ Kui on käes siitilmast lahkumise aeg, ootab meid ees 20 tollimaja, kus tuleb iga viltuse teo kohta aru anda. Ja keegi ei pääse neist lenneldes läbi.

„Kui räägime nähtamatust – meie jaoks nähtamatust – maailmast, siis peame mõistma, et see maailm on ometigi väga reaalne. Ja kui me ükskord siit ilmast läheme, siis saab ta meile ainsaks reaalsuseks,“ tõdeb isa Roman. „Siis ei saa kinni hoida sellest, mis meil siin ilmas on, mitte millestki füüsilisest, mida koi sööb ja rooste rikub. Sellepärast tuleb eluajal koguda, nagu Kristus ütleb, varandust taevas, sest selle varandusega astume me ükskord aruandlusse, me anname aru, kuidas oleme hinge hoidnud ja millega seda toitnud.“