Professor Mart Loog: „Poole kõigest, mida kogu maailma tööstusel tarvis, saab toota bioloogiaga.“

„Näiteks üht vähiravimit ekstraheeritakse Vaikse ookeani jugapuu puukoorest, ühest puust saab ainult ühe doosi. Aga sünteesimehhanism on väga loodussõbralik, iga rakk on kui vabrik ja ravimiainet tootvad geenid puus olemas. Kui võtta puust need geenid ning panna tavalisse õllepärmi, saame seda ravimit toota samamoodi nagu õlut. See on kõige jätkusuutlikum ja keskkonnasäästlikum asi üldse,“ teeb Tartu ülikooli professor Mart Loog piltlikult selgeks, mida ta koos kolleegidega uurib ja katsetab.

Paar nädalat tagasi selgus, et Eesti teadlased saavad kaks Euroopa Liidu Horizon-programmi grandi – kumbki 15 miljonit eurot, millele teist sama palju lisab Eesti riik. Ühe grandi eest peaks Eestisse loodama rakkude digitaliseeritud disainimise ja konstrueerimise üksus. Viimase eestvedajaks on Tartu ülikool, partneriteks Taani teaduskeskus Novo Nordisk ja Tallinna tehnikaülikool.