Tarmo Jüristo | Valimisel ja mitte valimisel on tagajärjed

Peale oma valimisvõitu 2009. aastal ütles Ühendriikide värske president Barack Obama kuulsad sõnad: „valimistel on tagajärjed“. Seda tsitaati tasub tõsiselt võtta ja hoolega meeles pidada mitte ainult Ameerikas — kus vabariiklased neid sõnu demokraatidele peale Donald Trumpi valimisvõitu suure rõõmuga meelde tuletasid — vaid ka meil siin Eestis.

Loetud nädalate pärast toimuvatel riigikogu valimistel saavad samuti olema tagajärjed. Neil saavad olema tagajärjed meie kõigi jaoks, sõltumata sellest kas me ise neil osalesime või mitte. Kuigi valimas käimist nimetatakse sageli „kodanikukohuseks“, on ta seda tegelikult paremal juhul siiski vaid ülekantud mõttes. Ei konstitutsioon ega ükski teine Eesti Vabariigis kehtiv seadus ei loetle kodaniku kohustuste seas üles valimistest osavõttu. See on meie õigus kodanikena, aga mitte kohustus — ja on meie vaba valik, kas seda teha või mitte. Viimastel kordadel on seda otsustanud teha keskeltläbi kaks inimest kolmest (2019. aastal 63,1%, 2015. aastal 64,2%.), kel see õigus on. Võrdluseks: Rootsis on parlamendivalimiste puhul valimisaktiivsus ligi 90%, Soomes üle 70%.