JUHTKIRI | Kumb on lõppkokkuvõttes ikkagi kallim – lumetõrje või lumetraumad?

Lumi ja jää ei ole Eestis kellelegi üllatus. Ometigi suudavad need väga kalliks kätte minna, kui niidavad sõna otseses mõttes jalust. Õhtuleht arvutas välja: 2024. aastal panid arstid jää ja lumega seotud kukkumise diagnoosi 11 908 inimesele ning nende ravi eest maksis tervisekassa 4,7 miljonit eurot.

Mullu kulutas ainuüksi Tallinn tänavapuhastusele 32,6 miljonit eurot, millest umbes 80 protsenti läks talvisele hooldusele. Kui aga mõni munitsipaalpoliitik nüüd rõõmustab, et lumetõrje on tervisekahjudest märksa kallim, siis lisage siia juurde laekumata maksuraha. Luumurruga pikali olev inimene peab võtma haiguslehe ja teenib oluliselt vähem. Ta ostab ka vähem ja tarbimismaksudki jäävad saamata. Lisaks hirm – mõne ilmaga ei julge kodust välja minnagi, kui just väga ei pea. Teinekord ei saagi: kui muidu on ratastooliga Tallinnas liikumine nii raske, et linnajuhid ei suutnud end suvisegi eksperimendi käigus Vabaduse väljakult kaugemale kärutada, siis lisage siia libedus, vallid ja kraavid…

Pealinnas võimule tulles antud lubadus (et edaspidi koristab lund linn) ja siis selle täie teadlikkusega tagasivõtmine on muidugi küünilisuse tipp. See tasuks lausa sügisesse omavalitsuste valimispäeva kalendrisse kirjutada – kui veel mahub.