VÄÄRIKAS HÜVASTIJÄTT: Lennart Meri riiklikest matustest võttis osa tuhandeid inimesi

Taasiseseisvunud Eesti esimesed riiklikud matused toimusid alles 2006. aastal. Kahtlemata poleks saanud see au aga langeda väärikamale mehele. Lennart Meri ärasaatmine kujunes suursündmuseks, millest võttis osa tuhandeid inimesi.

Eesti vabariigi president Lennart Meri sängitati mulda 26. märtsil 2006. Päev varem – nagu nüüd ka Arnold Rüütli puhul – sai temaga hüvasti jätta rahvas. Sellest võimalusest haarati innukalt kinni. Õhtuleht (27. märts 2006) kirjutab, et Kaarli kirikusse, kuhu oli presidendi sark paigutatud, tulid noored ja vanad, eestlased ja välismaalased. Nii mõnedki Eestimaa kaugematest nurkadest saabunud külalised toonitasid, et ei saanud lihtsalt tulemata jätta. Suurmees oli lihtsalt niivõrd oluline.

Paljudel kohalviibijatel polnud õnnestunud presidendi eluajal temaga kohtuda – nüüd oli neile viimaks võimalus avanenud. Ent Meri ei saanud enam neile julgustavaid sõnu jagada. 76aastaselt manalateele läinud mees lamas seitsmest Eestis kasvanud puust valmistatud kirstus, mille kaant kattis riigilipp ja rukkilillekimp. „Lõpuks ometi on meil riigijuht, keda Eesti saab ise matta,“ osutas kirikust väljunud vanaproua toona Õhtulehele. Meri puukirstu väisati hiliste õhtutundideni, kuni turvateenistus kiriku uksed sulges. Matuse-eelsel päeval käis temaga hüvasti jätmas üle 15 000 inimese.