USA VALUS KOGEMUS | Maire Aunaste: võtke talupojamõistus kokku ning kuulake hoiatusi!
Vanemaks kui noor elamisel on vähemalt üks pluss: oled näinud, läbi elanud ning suudad võrrelda kõike seda, mida sa noorena ei näinud ega osanud millegagi võrrelda.
Ma olen väga lähedalt näinud Ameerika õudusunenägu 2001. aasta septembris. Täpsemalt 11. septembril. Vaatasin juhmi näoga hommikul kella poole kümne paiku Staten Islandi praami oodates sinna, kuhu kõik vaatasid. Olin just metroost ehk maa alt välja tulnud. Minu öötöö viis korda nädalas lõppes just poole üheksa paiku hommikuti.
Ostsin tänavanurgalt kohvi ja erakordselt toitva kohupiimapiruka ning sõitsin nendega 25 minutit Manhattani all-linna, kus istusin praamile. Tavaliselt oli see praam hommikuti inimtühi. Aga 11. septembri hommikul piiras sadamat paari tuhande inimese suurune rahvamass. Eks ma siis maa alt välja saades vaatasin samuti sinna, kuhu kõik – poole kilomeetri kaugusel seisvate kahe kõrghoone poole, millest üks ajas millegipärast välja suitsu. Mõtlesin, et tulekahju. Ja siis läksin oma kodusaarele viiva praami peale.