TEATRIARVUSTUS | „1984“ on kaasahaarav ja puudutav, ent seejuures ka äärmiselt kõhedust tekitav

Kui kuulsin, et Taavi Tõnisson plaanib Eesti Noorsooteatris lavale tuua tüki „1984“, olin väga ootusärev, kuna lavastuse algmaterjaliks olev teos on minu üks lemmikromaane. Kui romaani lugedes on raske raamatut käest panna, siis Eesti Noorsooteatri „1984“  vaadates on tunded ja mõtted sarnased.

Esmakordselt 1949. aastal Suurbritannias ilmunud George Orwelli düstoopiline romaan „1984“ hoiatab riigi eest, kus valitseb totalitaarne režiim. Ühiskonnaliikmete moraalset ja seadusi järgivat käitumist tagavad erinevad riiklikud vahendid. Fakte moonutatakse ning ajalugu kirjutatakse ümber. Võimu nimel juurib partei välja inimeste iseseisva mõtlemisvõime ning allutab nad endale. Inimesi piinates sunnitakse neid veendumustest ja uskumustest lahti ütlema. Niisuguses totalitaarses ühiskonnas leiab peategelane Winston Smith kolleegi Julia. Nad astuvad vastu riigi propagandale ja tsensuurile, sest usuvad armastusse, vabadusse ning paremasse tulevikku. Paraku on Suur Vend igal pool. Ta jälgib kõike ja kõiki!

„1984“ on Eesti Noorsooteatri ja EMTA lavakunstikooli koostöölavastus, mis seob omavahel sõna-, visuaal- ja füüsilise teatri elemente. Etendusi mängitakse kahes koosseisus. Osades astuvad üles: Winston Smith – Erling Eding või Joonas Koff. Julia – Mirjam Aavakivi või Katarina Sits. O`Brien – Erik Hermaküla või Mattias Nurga. Vend Parsons – Uku Pokk või Mauri Liiv. Õde Parsons – Steffi Pähn. Nende poeg – Joonas Koff või Erling Eding. Nende tütar – Carolyn Veensalu või Eliis Maria Koit. Vend Syme – Mattias Nurga või Erik Hermaküla. Vend Charrington – Alex Paul Pukk. Võimlemisinstruktor ja Ohvitser – Eliis Maria Koit või Carolyn Veensalu. Diktor, Siseparteilane – Katarina Sits või Mirjam Aavakivi. Ametnik – Mauri Liiv või Uku Pokk. Kõik osatäitjad olid tõetruud. Nad panid mind uskuma, nägema ja tundma oma tegelaste valu, viha, hirmu ning mässumeelsust. Samuti võimuiha ja selle omamise naudingut.