JUHTKIRI | Oht demokraatiat vaid etendada

Eestis on oma tahte avaldamiseks elu väga mugavaks muutunud – kui vaid on olemas ID-kaardi lugeja, Smart- või mobiil-ID, vahel piisab nimest ja isikukoodist. Mujal maailmas peab ju valimistel alati kodust lahkuma või dokumendi allkirjastamiseks ka kuhugi kohale minema. Meil aga on paljud toimingud väga lihtsaks tehtud. Vahest isegi liialt lihtsaks?

Õhtuleht kirjutab mitmest juhtumist, kus isikuandmetega mängimisest on tulnud palju paha. Tallinna linn näiteks pole kindel, kas neile laekunud rahvaalgatusel Pelgulinna trammitee vastu, millel üle 3000 allkirja, on üldse pealinna hääleõiguslike elanike tahteavaldused, või kas tegu võib olla hoopis külalisesindajatega, kes osutavad teenust. Juriidiline auk peitub aga selles, et linnal pole õigust allkirjastajate kodukohta rahvastikuregistrist kontrollida. Seega ootab linn nüüd hoopis allkirjade osas siseministeeriumi otsust.

Teises loos registreeris keegi kaks noort sportlast Viimsi rahvajooksule meeskondades „Me armastame Putinit“ ja „Putin on minu iidol. Veebilehelt võeti need hiljem küll maha, väidevalt kasutas keegi noori kurjalt ära.