Lapsed lendavad pesast välja: sain ju aru, et nii peabki olema, aga miks see mind nutma ajab!

Vanemad soovivad, et nende lastest kasvaksid iseseisvad inimesed. Kui see ühel heal päeval juhtub ja täiskasvanuks sirgunud poeg või tütar tiibu sirutab ning kodust välja lendab, võib aga vanemaid neile endalegi ootamatult tabada suur kurbus ja tühjusetunne. See on loomulik, aga kui need paisuvad nii suureks ja võimsaks, et võtavad leina mõõtmed ning segavad igapäevaelu ja toimetulekut, on tegu tühja pesa sündroomiga.

Tartumaal elaval Meeril on neli last – kaks poega ja kaks tütart. Neist kolm vanemat on 20. aastates ja neljas sai äsja täisealiseks. Meeril on kõigi oma lastega alati olnud väga lähedased suhted. Ühised matkad ja väljasõidud, laupäevased lauamänguõhtud ja lõbusad koos kokkamised on vaid väike osa neist mälestustest, mis jäävad nende kasvamise aega.

Kui kolm peaaegu üheealist last hakkasid riburada pidi täisealiseks saama ja pesast välja lendama, tajus Meeri, et rõõmu- ja uhkusetunde kõrval hakkas teda rusuma suur kurbus ja kaotusvalu.