JUHTKIRI | Rusikalaenude lõpp

Pole midagi parata – laenu tagasimaksmisega hätta jäämist ei saa enamasti lahendada nii, nagu kunagi menukas anekdoodis, kus naine lohutab meest: ah et sa ei saa magada, sest laen piinab? Ma ütlesin su võlausaldajale, et ta ei saa midagi tagasi. Las nüüd tema vähkreb unetuna!

Kuigi meile on maast-madalast üritatud selgeks teha, et laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua, on tegelikkus midagi muud. Nüüdisajal on pea igaühel meist mõni laen kaelas – Ilma on raske hakkama saada. Kuid on vaks vahet, kas laenata oma võimeid reaalselt hinnates seaduse valvsa silma all või inimeselt, kus laenu teenindamise tagab jõrm rusikakangelane. Õhtuleht toob välja Tallinnas ebaseaduslikku laenukontorit pidanud Carmen Vetela juhtumi, kus eriti rasvase protsendiga tagasimaksega hätta jäämine tähendas just seda.

Seoses selle juhtumiga on Eestis jõutud veel ühe vajaliku verstapostini: riigiprokurör Vahur Verte sõnul tähendab see pretsedent, et põrandaalustel laenukontoritel pole krediiditurule asja. Samas võib Vetela karistus tunduda leebe – kuigi tema käest käisid läbi sajad tuhanded eutod ja riigil jäi nende pealt saamata väga palju makse, on tema karistus 359 tundi üldkasulikku tööd ja 40 000 euro riigile tasumine järgmise viie aasta jooksul, nii et iga kuu tuleb ametlikult töötul koduperenaisel kuskilt leida 666 eurot ja 47 senti.