SUNNISMAISUS, SEGANE TÖÖGRAAFIK JA PALK? Energeetikud hoiatavad töölepingu seaduse muudatuste eest

Teisipäeva läheb riigikogus esimesele lugemisele töölepingu seaduse muutmise eelnõu, mis oma sisult peaks tähendama seadusliku võimaluse loomist töösuhete paindlikumaks muutmiseks. Selles on aga põhimõtteline vahe, kas töösuhted muudetakse turvaliselt paindlikumaks või painutatakse töötajate turvalisust.

Paarkümmend aastat tagasi ilmus Euroopa Liidu tööpoliitikasse uus mõiste – turvaline paindlikkus (flexicurity). Selle all mõisteti ametlikult töösuhete muutmist paindlikumaks, säilitades töötajate jaoks turvalisuse, sh sotsiaalsed garantiid. Euroopa riikides, kus kollektiivlepingutega on hõlmatud tunduvalt rohkem töötajaid kui Eestis, võeti see algatus vastu rahuliku üksmeelega. Nii Euroopa tasandi ametiühingud kui tööandjad said mõistest aru ühtmoodi: see tähendab turvalist paindlikkust. Paindlikkus töösuhetes lepitakse kokku kollektiivläbirääkimistel ning fikseeritakse kollektiivlepingus.

Eestis on asi viimasel ajal läinud lappama ning nii tööandjad kui ka valitsus on hakanud mõistet flexicurity tõlgendama vastupidiselt selle algsele tähendusele – paindliku turvalisusena. Selle seadustamiseks valitsus riigikogu menetlusse töölepingu seaduse muutmise eelnõu andiski.