TÕNIS ERILAID | Valerahameistreid tuli igalt alalt: kooliõpilastest tsirkusetolade ja plekkseppadeni
„Külmkapiuks on lahti, sees on tühi nagu Sahara kõrb. Ei siit ole midagi võtta,“ ütles raadioreporter 20. juuni hommikuses uudistesaates 1992. aastal Tartu kaubahalli külmletti vaadates. Eestlased olid eelmisel päeval krooni tuleku hirmus poeletid kraamist puha lagedaks teinud. Kardeti jõhkrat hinnatõusu. Sel ajal kui reporter tühja letti vaatas, seisid juba kümned inimesed rahavahetuspunktis, et esimestena kroone saada. Kroone, mida oli öö läbi tsemendikottides automaatorite kaitse all laiali veetud. Laialivedajaid ei puutunud keegi. Küll aga asusid krooni usaldusväärsust peaaegu esimesest päevast alates õõnestama valerahameistrid.
Tõepoolest ei läinud kuigi palju aega pärast krooni kasutuselevõttu, kui turgudel ja kauplustes hakkas järjest sagedamini silma tavalisest pisut erinevas värvitoonis turvaelementideta koidulaid ja jakobsone. Tol ajal oli värviprintereid kogu riigi peale kokku vast 14, on mulle räägitud. Aga eks neid tuli järjest juurde ning iga uus oli eelmisest parem. Majanduspolitsei võttis ühelt eraisikult ära Canoni, millel oli vorbitud sajakrooniseid. Trükk oli nii hea, et palja silmaga ei saanud arugi, et tegemist on võltsrahaga. Päevaleht teatas varsti pärast seda, et Tartus leidis kaitsepolitsei värvilaserprinteri, millega oli valmistatud 500krooniseid. Kõrval vedelesid juba mõõtu lõigatud rahatoorikud. Ajaleht ei paljastanud, kuidas ja kust oli raha trükkimiseks vajalik spetsiifiline paber hangitud. Alles mõni aeg hiljem sai selgeks, et kurja juur oli Soome, mille kurjategelikud rühmad olid toona Eestiga tihedalt seotud. Printeriomanik ei hakanud valeraha levitama, vaid müüs oma toodangut edasi. Olenevalt müügipartii suurusest kõikus rahapaki hind 30 ja 150 krooni vahel.
Tol ajal õitses valerahabuum Eestis kaks aastat jutti. Peaaegu et ei möödunud päevagi, kui politsei polnuks saanud teateid järjekordse võltsitud 500kroonise avastamisest. 1994. aastal võeti inimestelt ära 238 võltsitud viiesajalist. Saak oli mõnikord suuremgi. Tallinna politsei kontrollis tänaval 33aastase mehe juhitud autot ja leidis selle pakiruumist koti, milles rohkem kui miljoni krooni väärtuses selgete võltsimistunnustega rahatähte. Kõik need kandsid üht ja sama seerianumbrit. Pärnu politsei aga teatas, et kaks meest on linnas ja selle ümbruses levitanud viiesajaseid, mille seeria on AB099757 ja näivad olevat valmistatud 1991. aastal. Paljundusaparaadi kasutamisele viitas ka see, et võltsingute paber oli tavapärasest õhem ja värvid tuhmid.