Juhtkiri | Terve maksutõusu asemel pool
Võimuliidu plaan suurendada majutusteenuste käibemaksu kaks korda on hotellipidajad mõistetavalt tagajalgele ajanud. Kui hindu käibemaksu kasvu võrra kergitada ei anna, siis tuleb neil kas kasumist loobuda või äri kinni panna. Kütuseaktsiisi tõstmist õigustades hakkas Reformierakond rääkima, et mis see viis senti aastas aktsiisitõusu tarbijale ikka teeb. Nüüd kõneleb peaminister Taavi Rõivas hotelliäri subsideerimisest ja ütleb, et ühiskond pole nii jõukas, et osale ettevõtlusest peale maksta. Sellele vildakale argumendile rõhumine peaks valitsuse spinndoktorite arvates tekitama hotelliärimeestes süütunnet, nagu elaksid nad teiste kulul. Kahjuks on aga härra ametnik unustanud, et mitte tema ei pea ettevõtjat ülal, vaid tema enda palk tuleb ettevõtjate ja riigi kodanike maksurahast.
Kuid küsimus pole üksnes maksuraha laekumises, vaid selles, kuidas mõjub maksutõus ettevõtlusele ja töökohtadele. Konjunktuuriinstituudi arvutuste järgi võidaks riik käibemaksu kergitades 13,6 miljonit, samas kui turistide kuueprotsendilise vähenemise tõttu jääks Eestis kulutamata 34 miljonit eurot. Nüüd seisamegi valiku ees – kas lubada turismiettevõtetel edaspidigi peaministri lahkest armust Eestisse turiste meelitada, et nad annaksid Eesti inimestele tööd ja kulutaksid siin oma raha, või üritada see lüpsilehm poliitiliste lubaduste täitmise huvides surnuks lüpsta. Nii näitaks end ettevõtjate erakonnana esitlenud reformipartei oma tõelist palet.