Pöidlaküüdiga poodi ja jalgsi tööle ehk Elu maal ilma bussiühenduseta

"Aasta on 2015! Kahjuks võtab sõnatuks," imestab riigikogu aseesimees Jüri Ratas oma Facebooki postituses selle üle, et Eestis on kohti, kus bussiliiklus on peaaegu olematu ja ainuke võimalus poodi minna on kas pöidlaküüdi või hobusega.

10 aastat tagasi polnud maal bussist mahajäämine suur probleem, sest poole tunni pärast tuli järgmine. Nüüd tuleks aga oodata heal juhul õhtuni, äärmuslikul juhul järgmise nädalani. Sestap maale elama asuvad inimesed juba teavad, et ilma autota seal elu ei ole. Aga on veel ka neid, kes on koguaeg maal elanud ja autot osta ei jaksa. Ja hobust enam ei ole. Nemad on tõenäoliselt oma vihastamised ära vihastanud ja imestamised ära imestanud – elu läheb edasi.

"Aasta on 2015! Kahjuks võtab sõnatuks," imestab riigikogu aseesimees Jüri Ratas oma Facebooki postituses selle üle, et Eestis on kohti, kus bussiliiklus on peaaegu olematu ja ainuke võimalus poodi minna on kas pöidlaküüdi või hobusega.

10 aastat tagasi polnud maal bussist mahajäämine suur probleem, sest poole tunni pärast tuli järgmine. Nüüd tuleks aga oodata heal juhul õhtuni, äärmuslikul juhul järgmise nädalani. Sestap maale elama asuvad inimesed juba teavad, et ilma autota seal elu ei ole. Aga on veel ka neid, kes on koguaeg maal elanud ja autot osta ei jaksa. Ja hobust enam ei ole. Nemad on tõenäoliselt oma vihastamised ära vihastanud ja imestamised ära imestanud – elu läheb edasi.