Jaan Tooming | Ahvijate paraad

Võib olla väga hea näitleja, kuid vilets parodeerija, võib olla hea parodeerija, kuid kehv näitleja. Näitleja, kes hiilgab seltskonnas vaimukustega, oskab nalja heita ja on seltskonnalõvi, võib osutuda laval väga keskpäraseks. Kuid üksik nohik, keda seltskonnas ei panda eriti tähele, võib lavalaudadel osutuda hiilgavaks näitlejaks. Seltskonnalõvi ei suuda moonduda teiseks, aga nohik suudab moonduda. Sellised paradoksid on võimalikud teatrikunstis.

Intellektuaalseks paroodiaks peab olema intelligentne ja ka see, keda parodeeritakse, peaks olema intelligentne. Kui parodeeritakse tobedat, siis tuleb välja ikka tobe, kui aga intelligentset, siis tobeda näitleja paroodiat võib olla piinlik vaadata. Saates “Su nägu kõlab tuttavalt” on nii paroodiat kui ka tõsimeelset originaali jäljendamist.