Reinsalu: majanduskuritegude menetluse ajad peavad olema lühemad
Täna kutsus justiitsminister Urmas Reinsalu kokku majanduskuritegude uurimise ümarlaua, kus osalesid prokuratuuri, politsei- ja piirivalveameti, maksu- ja tolliameti, siseministeeriumi, rahandusministeeriumi ja ettevõtjate esindajad. „Läbipaistev ettevõtluskeskkond tagab riigi konkurentsivõime, mistõttu peab riik ausaid ettevõtjaid pahatahtlike eest senisest enam kaitsma. Üheks oluliseks tegevuseks on siin majanduskuritegude uurimisse suurema ressursiga panustamine. Ausad ettevõtjad vaatavad täna nõudlikult riigi otsa ja ootavad reaalselt menetlustähtaegade lühenemist,“ sõnas Reinsalu. Pikkade menetlusaegade põhjuseks on suur menetluskoormus politseis ja prokuratuuris, kuna seal ei ole piisaval hulgal tugipersonali, kes tegeleks näiteks uurimiste tehnilise poolega. „Seetõttu on justiitsministeerium andnud sel aastal prokuratuurile lisaraha konsultantide palkamiseks ja tahame, et osa sellest rahast kuluks majanduskuritegude tõhusamale uurimisele,“ rõhutas minister. Reinsalu sõnul tuleb panustada tugevamate tsiviilõiguslike lahenduste väljatöötamisse, mistõttu on ministeerium vaadanud üle maksejõuetusalase õiguse ning huvirühmadele saatnud arvamuse avaldamiseks maksejõuetusrevisjoni lähteülesande. Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis, et majanduskuritegevuse vastase võitluse edendamiseks on nii prokuratuur kui politsei viimase pooleteise aasta vältel läbi viinud olulisi muudatusi. „Head meelt teeb tänaseks see, et oleme aastaga vähendanud lahendust ootavate majandusvaldkonna kriminaalasjade arvu mitmesaja võrra. Samas teeb meile endiselt muret, et enamiku majanduskuritegude lahendamise aeg on liiga pikk,“ sõnas Perling. Peaprokuröri sõnul on võitluses majanduskuritegevusega oluline seada sihte võimalikult täpselt. „Loomulikult peab riigil olema analüüsil põhinev võimekus probleemkohti kaardistada, kuid seejuures ei tohi me unustada, et võitleme nende kuritegudega eelkõige puhta majanduskeskkonna nimel. Peame riigina senisest enam kuulama erasektorit – nende probleeme ja ettepanekuid,“ rääkis Perling. Keskkriminaalpolitsei juhi Krista Aasa sõnul astus politsei suure sammu edasi, kui 2014. aastal loodi majanduskuritegude uurimiseks eraldi büroo, mis menetleb raskemaid majanduskuritegusid. „Uurimispädevuse ühte büroosse koondamine oli ainuõige samm, sest majanduskuriteod on sisult keerulised ja mahukad ning nendega tegelemine eeldab kogenud ja eriteadmisi omavate ametnike olemasolu. Samuti ka paindlikku töökorraldust, mida ühe üksuse raames on oluliselt lihtsam saavutada.Kuna uurimisressurss on piiratud, lähenetakse kuritegudele analüüsi ja probleemikeskselt. Kõige rohkem tähelepanu suunatakse tegevustele, mis tekitavad majanduskeskkonnale enim kahju. Näiteks 2015.aastal pöörati suuremat tähelepanu riigilt kõikvõimalike toetuste väljapetmisele. „Iga pettuse tulemusena väljamakstud euro puhul on tegemist meie kõigi rahaga, mis sellistel puhkudel tegelike vajajateni ei jõua," selgitas Aas. „Me ei räägi siin väikestest kuritegudest või summadest, soodustuskelmustega tekitatav kahju ulatub miljonitesse eurodesse,“ lisas ta. Aas rõhutas, et kuigi politsei enamasti tegeleb juba toimepandud kuritegude lahendamisega, on väga oluline ka kuritegude ennetamine. Siinkohal on edu võtmeks koostöö ettevõtjate, ministeeriumite ja õiguskaitseorganite vahel.