Juhtkiri | Miks Eesti majandus kasvamast keeldub?

Õhtuleht.ee, 29. veebruar 2016

Ilmselt on Ida-Virus või Keilas tööst ilma jäänutel üsna ükskõik, kas poliitikud peavad seda Eesti majanduse peenhäälestamiseks või rõõmustavad, et suurkoondamistega on jõutud olulise verstapostini, mis “tähistab Eesti majanduse liikumist kõrgema lisandväärtuse suunas”, nagu leidis aastapäevakõnes meie peaminister. Veel otsesemalt kordas selle üle ekspeaminister Ansip, kelle kinnitusel riik ei pea hakkama peale maksma väheproduktiivse töö eest.

Töökohtade kadumise üle kurtjate võrdlemine ajalooliste masinapurustajatega on küll hästi kujundlik, kuid töö kaotanute suhtes siiski ebaviisakas. Jälgides majandusprotsesse kusagilt kõrgemalt, siis ei pane metsa raiumise juures lendavaid laaste ju tähelegi. Kuid mis maailmamajanduse või riigi seisukohalt on laastud, siis 613 inimese töökaotus Keilas või 500 koondamine Ida-Virumaal võib kohaliku omavalitsuse jaoks olla sotsiaalne katastroof. Praegu on inimesed tööta, otsivad endale uusi töökohti, koolitavad end ümber või saavad töötukassalt abiraha. Kusjuures pole ju mingit garantiid, et Eestisse tuleksid kõrgema lisandväärtusega ettevõtted.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?