Juhtkiri | Millist reformi reformib riigireform?

Poliitikud ja riigimehed ei suuda sugugi üksmeelele jõuda, mis on permanentselt käimas oleva riigireformi eesmärk ja kuidas seatud sihtide saavutamist hinnata. Ühelt poolt kinnitab reformi vedama pandud riigihalduse minister Arto Aas, et see on üks viiest valitsuse prioriteedist, teisalt aga lajatab poliitika köögipoolega tuttav ettevõtja Olari Taal tseremoonitsemata, et riigireform on kui „pardikaka vee peal laiali. Kuskilt kõvemat tükki näpu vahele võtta ei saa.”

Tööandjate ja mõttekoja Praxis loodud Riigireformi Radar premeerib seni tehtut hindega “3-“, ja sedagi vaid avansina. Minister Aas nimetab saadud hinnet väga heaks. Mis muud olekski tal öelda olukorras, kus avalikkus tahaks juba ligi aasta võimul olnud valitsuse töö tulemusi näha? Tõsi, valitsuse koduleht loetleb terve rea töövõite. Täielikult on ellu viidud näiteks haldusreformi poliitilise koordineerimise viimine peaministri juhtimise alla ning ära on kaalutud rahvahääletuste kasutamisvõimaluste laiendamine. Kas pole geniaalne – lubati kaalumist ning kaalutigi – tehtud! Selliste “saavutuste” taustal võib igati mõista Taali soovi tunda näppude vahel lõpuks mõnd kõvemat tükki, eriti kui kogu reform kulgeb peaministri isikliku järelevalve all.