Juhtkiri | Valitsus maadleb majanduskasvuga

Et Eesti SKP jõudis eelmisel aastal kriisieelsesse aega ehk 2007. aasta tasemele, siis peaksime vaimustunult aplodeerima – lõpuks ometi on masu lõplikult seljatatud! Kuid kas ikka peaksime? Sest kainemad majandusvaatlejad räägivad hoopis kaotatud kümnendist – kuna peaaegu nii kaua läks Eestil aega, et masust ja selle järellainetest lõpuks välja rabeleda. Ning juba räägitakse uuest masust, sest Eesti majandus keeldub naaberriikidega võrreldes kangekaelselt kasvamast.

Ettevõtja Indrek Neiveltile meenutab praegune majandusseis aga veelgi kaugemaid aegu. „Raha trükitakse juurde summades, mida keegi ammu enam ei hooma. Samas räägitakse suure nominaaliga rahatähtede käibelt võtmisest. Eestis kütab kirgi võimalik fosforiidi kaevandamine. Aasta ei ole 1988 või 1990, vaid on 2016. Aga sarnasusi on liiga palju.” Tõepoolest, säästud kaotavad väärtust ja pangad flirdivad mõttega hakata hoiustamise eest intressi maksmise asemel hoopis ise raha küsima.

Et Eesti SKP jõudis eelmisel aastal kriisieelsesse aega ehk 2007. aasta tasemele, siis peaksime vaimustunult aplodeerima – lõpuks ometi on masu lõplikult seljatatud! Kuid kas ikka peaksime? Sest kainemad majandusvaatlejad räägivad hoopis kaotatud kümnendist – kuna peaaegu nii kaua läks Eestil aega, et masust ja selle järellainetest lõpuks välja rabeleda. Ning juba räägitakse uuest masust, sest Eesti majandus keeldub naaberriikidega võrreldes kangekaelselt kasvamast.

Ettevõtja Indrek Neiveltile meenutab praegune majandusseis aga veelgi kaugemaid aegu. „Raha trükitakse juurde summades, mida keegi ammu enam ei hooma. Samas räägitakse suure nominaaliga rahatähtede käibelt võtmisest. Eestis kütab kirgi võimalik fosforiidi kaevandamine. Aasta ei ole 1988 või 1990, vaid on 2016. Aga sarnasusi on liiga palju.” Tõepoolest, säästud kaotavad väärtust ja pangad flirdivad mõttega hakata hoiustamise eest intressi maksmise asemel hoopis ise raha küsima.