Juhtkiri | Pagulaspoliitikas teenäitaja või murelaps?

Õhtuleht.ee, 18. märts 2016

Välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse, rahvakeeli pagulasseaduse muutmine kulges riigikogus põhimõttel „raske õppustel, kerge lahingus“ – mitu kuud kestnud sõnasõjad päädisid kirjapanduga, millega kõik parlamendierakonnad rahule võisid jääda. Vaid Keskerakonna fraktsioon jäi erapooletuks. Enneolematu poliitilise üksmeele kohal ripuvad halli pilvena aga pagulasorganisatsioonide vastuväited. Nii heidab MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson poliitikutele ette, et pagulasseadus on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Jansoni sõnul on Euroopa Komisjon alustanud Eesti suhtes ka juba rikkumismenetlust.

Küll võib uuest seadusest leida punkte, mis peaksid ka pagulaste kaitse eest seisjatele meele järele olema – näiteks hakatakse elamisloa andmisel võtma arvesse taotleja olukorda, nagu siin elavaid sugulasi või taotleja kodumaal varitseda võivat mittesõjalist ohtu. Probleemina nähakse pigem sätteid, mille kohaselt ei pikendata nende elamisluba, kes pole täitnud uue seadusega pandavaid kohustusi, nagu eesti keele õppimine ja kohanemisprogrammis osalemine. Mis nendest inimestest saab, kui Eesti elamisloast ollakse ilma, kuid rahvusvahelised seadused keelavad neid ebaturvalisse koju tagasi saatmast?

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?